Uudised

Kolmapäeval andis Euroopa Parlament lõpliku heakskiidu direktiivile, millega kohustatakse ettevõtteid rohkem arvestama inimõiguste ja keskkonnaga. Parlament kiitis heaks ettevõtete kestlikkusalast hoolsuskohustust käsitleva direktiivi, milles on nõukoguga juba kokku lepitud. Direktiivi kohaselt peavad ettevõtted ja nende partnerid ennetama oma tegevuse kahjulikku mõju inimestele ja keskkonnale ning lõpetama kahjustava tegevuse või leevendama selle tagajärgi.

Euroopa Parlament andis lõpliku heakskiidu uutele reeglitele, mis parandavad platvormide heaks töötavate inimeste töötingimusi. Direktiivi eesmärk on tagada, et platvormitöötajatega sõlmitaks õiged ja õiglased töölepingud, sest praegu jääb 5,5 miljonit platvormitöötajat vale tööseisundi määratluse tõttu ilma lepingulistest ja sotsiaalsetest hüvedest, millele neil võiks olla õigus. Samuti reguleerivad uued reeglid esmakordselt ELi tasandil ka algoritmide kasutamist töökohal.

Euroopa Parlament võttis vastu määruse, mis muudab pakendid kestlikumaks ja vähendab pakendijäätmeid. Määruse eesmärk on pidurdada aina kasvavat prügihulka, ühtlustada siseturu reegleid ja anda hoogu ringmajandusele. Pakendamist tuleb vähendada 2030. aastaks 5%, 2035. aastaks 10% ja 2040. aastaks 15%. Eelkõige peavad liikmesriigid vähendama plastpakenditest tekkivat prügi. Kahandamaks tarbetut pakendamist, tohib rühma-, veo- ja e-kaubanduse pakendis tühja ruumi olla maksimaalselt 50%.

Uued reeglid lihtsustavad katkiläinud toodete parandamist, muudavad selle taskukohasemaks, vähendavad prügi ja toetavad parandusteenuste pakkujaid. Parlament võttis vastu direktiivi, millega soodustatakse toodete parandamist ja säästvamat tarbimist. Tootjad on edaspidi kohustatud tooteid parandama ning tarbijaid ärgitatakse eelistama toote väljavahetamisele selle parandamist.

Euroopa Parlament andis lõpliku heakskiidu ELi elektriturureformile, mis toob elektrihinnad alla, vähendab hinnakõikumisi ning kiirendab taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu. Uued reeglid, mille sisus lepiti nõukoguga kokku juba 2023. aasta detsembris, kaitsevad tarbijaid suurte hinnakõikumiste eest. Inimestel peab olema võimalik valida fikseeritud ja dünaamilise hinnaga elektrilepingute vahel ning nad peavad saama enne lepingu sõlmimist valikuvariantide kohta kogu olulise teabe.

Täiskogu võttis vastu seisukoha ELi ravimitööstuse reformi asjus, mille eesmärk on soodustada innovatsiooni ning tagada ravimite kättesaadavus, varustuskindlus ja taskukohasus. Parlament tahab näha teadusuuringute ergutamiseks ja firmades uuendushuvi äratamiseks ette uute ravimite 7,5-aasta pikkuse andmekaitseperioodi, mille jooksul ei saaks teised ettevõtted toote andmeid kasutada.

Euroopa Parlament kiitis täna lõplikult heaks kümnest õigusaktist koosneva ELi rände- ja varjupaigapoliitika reformipaketi, milles jõuti liikmesriikidega kokkuleppele detsembris. Liikmesriigid peavad uute reeglite kohaselt valima, kas võtavad rändesurve all olevate riikide toetamiseks vastu osa varjupaigataotlejatest ja pagulastest, panustavad rahaliselt või pakuvad operatiiv- ja tehnilist tuge. Lisaks uuendatakse nn Dublini eeskirju ehk kriteeriume, mis panevad paika.

Kolmapäeval kiitis parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Sõiduautode ja kaubikute puhul jäävad kehtima praegused Euro 6 katsetingimused ja heitgaaside piirnormid. Katsetingimused ei muutu ka busside ja veoautode puhul, küll aga hakkavad kehtima rangemad piirnormid laborites ja tegelikus liikluses tekkivatele heitgaasidele.

Parlament võttis kolmapäeval vastu tehisintellektimääruse, mis kaitseb kodanike turvalisust ja põhiõigusi ning toetab innovatsiooni. Määruse eesmärk on kaitsta põhiõigusi, demokraatiat, õigusriiki ja keskkonda suure riskiga tehisintellektisüsteemide eest ning edendada innovatsiooni ja kindlustada Euroopale selles valdkonnas juhtpositsioon. Reeglite kehtestamisel võeti aluseks tehisaru võimalikud ohud ja mõju.

Parlament andis lõpliku heakskiidu meediavabaduse määrusele, mis kaitseb ajakirjanikke ja meediat majandusliku ja poliitilise survestamise eest. Lisaks ajakirjanike ametialase kaitse tõhustamisele nõuab uus määrus väljaannete omanike nimede avaldamist, avalik-õigusliku meedia juhtide kaitset ning riiklike reklaamitellimuste ja toetussummade avaldamist, et välistada igasugune sekkumine toimetuste otsustesse.

Euroopa Parlament andis lõpliku heakskiidu uuele seadusele, mis vähendab hoonete energiatarbimist ja kasvuhoonegaaside heidet. Uue hoonete energiatõhususe direktiivi eesmärk on vähendada 2030. aastaks oluliselt ELi hoonete kasvuhoonegaaside heidet ja energiatarbimist ning muuta hoonestus 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Samuti peab see hoogustama vähim sooja pidavate hoonete renoveerimist ja parandama energiatõhususega seotud teabe jagamist.

Euroopa Parlament valmistab ette roheväidete direktiivi, mille kohaselt peaksid ettevõtted esitama rohereklaami kohta enne selle kasutuselevõttu tõendeid. Kavandatava direktiivi eesmärk on lõpetada tarbijate eksitamine alusetute keskkonnalubadustega. Eelnõu kohaselt peaksid ettevõtted esitama keskkonnalased reklaamväited nagu „biolagunev“, „vähem saastav“, „vett säästev“ või „valmistatud looduslikest komponentidest".

Täiskogu andis lõpliku heakskiidu uue üleeuroopalise digiidentiteedirakenduse loomisele. Uus Euroopa digiidentiteedikukkur on usaldusväärne tööriist, mis võimaldab kasutajatel tuvastada veebis oma isikut ilma erasektori rakendusi kasutamata. See võimaldab ka digiallkirjastamist ja digiandmete vahetamist rakenduse kasutajate vahel. Avatud lähtekoodiga tarkvaral põhinev rakendus soodustab läbipaistvust ja innovatsiooni, tagab kasutajate eraelu puutumatuse ja õiguste kaitse ning on turvaline.

Parlament kiitis heaks ELi mitmeaastase eelarve muudatused, sh Ukraina rahastu ja Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi (STEP) loomise. Parlament kiitis teisipäeval heaks ELi pikaajalise eelarve ehk mitmeaastase finantsraamistiku muutmise. Sellega loodi 50 miljardi eurone Ukraina rahastu ning strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP), mille eesmärk on suurendada Euroopa Liidu strateegilist sõltumatust ja innovatsiooni.

Uus määrus kohustab liikmesriike taastama 2030. aastaks vähemalt 30% ELi ökosüsteemidest ning 2050. aastaks 90% taastamist vajavatest elupaikadest. ELi looduse taastamise määrus näeb ette ökosüsteemide taastamise kõigis liikmesriikides, aitab saavutada ELi kliima- ja elurikkuse eesmärke ning parandab toiduga kindlustatust. ELi üldiste eesmärkide saavutamiseks peavad liikmesriigid 2030. aastaks viima heasse seisukorda vähemalt 30%, 2040. aastaks määruses loetletud kahjustatud elupaikadest.

Euroopa Parlament tahab muuta toidusüsteemi kestlikumaks ja kliimakindlamaks ning võrdsustada selleks mõned uute genoomikameetodite abil aretatud taimesordid tavataimedega. Praegu kehtivad kõigile uute genoomikameetodite (UGM) abil aretatud taimesortidele samad reeglid nagu geneetiliselt muundatud organismidele (GMO). Nüüd valmistub parlament alustama liikmesriikidega läbirääkimisi määruse üle, mis jagaks UGM-taimed kahte rühma.

Parlament andis lõpliku heakskiidu direktiivile, mis parandab Euroopa Liidus tooteinfot ja keelab eksitava rohereklaami. Direktiivi eesmärk on kaitsta inimesi ebaausate reklaamivõtete ja eksitavate roheväidete eest ning ärgitada nii tootjaid kui ka tarbijaid keskenduma toodete kvaliteedile ja kestlikkusele.

Parlament kiitis heaks kaks uut määrust, mille kohaselt peavad liikmesriigid vähendama kahte liiki ohtlike kasvuhoonegaaside heidet.

Parlament andis lõpliku heakskiidu määrusele, mis parandab ELi varustatust strateegiliste toorainetega. Kriitilise tähtsusega toorainete määrus tugevdab ELi konkurentsivõimet ja autonoomiat, vähendab bürokraatiat, ergutab innovatsiooni ning toetab väikeettevõtteid. Veel soodustab määrus teadustegevust ja alternatiivsete materjalide väljatöötamist, aga ka toorme keskkonnasõbralikumat kaevandamist ja tootmist.

Euroopa Parlament võttis vastu läbirääkimispositsiooni pakendite ja pakendijäätmete vähendamise asjus, et ohjata jäätmete teket ning ergutada pakendite taaskasutust ja ringlussevõttu. Vähem pakendamist Parlament tahaks 2030. aastaks vähendada üldist pakendite kasutamist 5%, 2035. aastaks 10% ja 2040. aastaks 15%. Plastpakendite kasutamist tuleks kärpida veelgi kiiremini – 2030. aastaks 10%, 2035. aastaks 15% ja 2040. aastaks 20%.

Parlament on valmis alustama nõukoguga lõplikke läbirääkimisi toodete parandamist ja säästvamat tarbimist ergutava direktiivi üle. Parlament võttis teisipäeval vastu läbirääkimispositsiooni direktiivi kohta, millega tahetakse soodustada säästvamat tarbimist. Uued reeglid muudaksid lihtsamaks katkiläinud toodete parandamise, vähendaksid prügi ja toetaksid parandustöökodasid. Garantiiaja jooksul peaksid müüjad eelistama parandamist alati, kui see on toote asendamisest odavam või maksab sama palju.

Parlament võttis täna vastu seisukoha sõidukitele senisest karmimate Euro 7 heitenormide kehtestamise küsimuses. Seisukoha poolt hääletas 329 ja vastu 230 parlamendiliiget, erapooletuid oli 41. Uued reeglid alandaksid mitmete saasteainete, näiteks lämmastikoksiidi, peenosakeste, süsinikmonoksiidi ja ammoniaagi lubatud piirnorme sõidukite heitgaasides, vähendaksid rehvide ja pidurite põhjustatavat saastet ning kehtestaksid akudele kõrgemad kestvusnormid.

Parlament kiitis heaks ülemineku digitaalsetele Schengeni viisadele, et hõlbustada viisamenetlusi ja muuta süsteem turvalisemaks.

Parlament võttis vastu seisukoha asulareovee kogumise, käitlemise ja ärajuhtimise normide karmistamise küsimuses, et kaitsta paremini loodust ja inimeste tervist. Parlamendi hinnangul tuleks töödeldud reovesi veenappuse ennetamiseks laiemalt kasutusele võtta, näiteks tööstusprotsessides või kaugkütte ja -jahutuse süsteemides. Samuti peaksid liikmesriigid töötama välja ja rakendama ellu vee säästmise ja taaskasutamise kavad.

Parlament võttis vastu seisukoha Euroopa meediavabaduse määruse asjus, et tugevdada ajakirjandussektori läbipaistvust, sõltumatust ja elujõulisust. Parlamendi hinnangul tuleks Euroopa meediavabaduse määrusega kohustada liikmesriike tagama meedia mitmekesisust ning kaitsma ajakirjanikke nii valitsusasutuste, poliitikute, ärimaailma kui ka eraisikute sekkumise eest.

Parlament andis lõpliku heakskiidu survestamisvastasele määrusele, mis aitab ELil ennetada ja ohjata kolmandate riikide poolset majanduslikku santaaži. Uus määrus võimaldab ELil võtta rahvusvahelise õiguse piires ja viimase abinõuna vastumeetmeid, kui mõni välisriik peaks kasutama ELi või liikmesriikide poliitika ja seisukohtade mõjutamiseks majanduslikku väljapressimist.

Täiskogu kiitis heaks parlamendi läbirääkimispositsiooni määruse küsimuses. Kriitilise tähtsusega toorainete määruse eesmärk on suurendada ELi konkurentsivõimet ja sõltumatust. See peaks vähendama bürokraatiat, ergutama kogu väärtusahelas innovatsiooni, toetama VKEsid ning ergutama teadustegevust ja alternatiivide väljatöötamist. Ühtlasi püüab määrus muuta toorme hankimist ja tootmist keskkonnasõbralikumaks.

Parlament andis lõpliku heakskiidu direktiivile, mis hoogustab kooskõlas roheleppe ja kavaga „REPowerEU“ taastuvenergia kasutuselevõttu. Täiskogult rohelise tule saanud taastuvenergia direktiivi eesmärk on suurendada taastuvenergia osakaalu ELi energiatarbimises 2030. aastaks vähemalt 42,5%ni, võimaluse korral aga 45%ni. Eesmärgi saavutamiseks kiirendatakse lubade andmist uutele taastuvenergiataristu objektidele, nt päikese- ja tuuleparkidele.

Parlament andis lõpliku heakskiidu määrusele, mis laiendab kaitstud geograafiliste päritolutähiste kasutamist ka käsitöö- ja tööstustoodetele.

Parlament andis lõpliku heakskiidu kavale suurendada ELis laskemoona ja mürskude tootmist, et leevendada tekkinud kitsikust.

Parlament tahab tugevdada Euroopa terviseliitu ja liikmesriikide tervishoiusüsteeme, et olla tulevasteks kriisideks paremini valmis. COVID‑19 pandeemiast saadud kogemuste ja tulevikuks mõeldud soovituste erikomisjon analüüsis aasta jooksul koroonakriisi mõjusid, hindas ELi ja liikmesriikide tegevuse tulemuslikkust ning esitas soovitused lünkade kõrvaldamiseks. Parlamendi täiskogu kiitis komisjoni tegevuse lõppraporti heaks 385 poolt- ja 193 vastuhäälega, erapooletuks jäi 63 parlamendiliiget.

Parlamendi hinnangul peab EL nägema 2030. aastaks ette keskkonna taastamise meetmed vähemalt 20% jaoks ELi territooriumist. Euroopa Parlament võttis täna vastu oma läbirääkimisseisukoha looduse taastamise määruse küsimuses. Selle poolt hääletas täiskogul 336 ja vastu 300 parlamendiliiget, erapooletuid oli 13. Teema arutelu toimus täiskogul teisipäeval, 11. juulil. Paralleelne ettepanek lükata Euroopa Komisjoni õigusakti eelnõu tervikuna tagasi kukkus hääletusel läbi.

Kolmapäeval võttis parlament vastu läbirääkimispositsiooni ökodisaini määruse küsimuses, mille eesmärk on vähendada toodete keskkonnajalajälge.

Parlament andis lõpliku heakskiidu energiatõhususe direktiivile, millega kehtestatakse rohelise kokkuleppe raames uued 2030. aasta energiasäästueesmärgid. Uue õigusakti kohaselt tuleb 2030. aastaks vähendada nii primaar- kui ka lõppenergia tarbimist ELis vähemalt 11,7% (võrreldes 2020. aasta võrdlusstsenaariumiga). Kuni 2025. aastani tuleb energiakasutust kärpida igal aastal 1,3% ja seejärel järk-järgult rohkem, kuni 1,9% aastas. Loob direktiiv ka töökindla järelevalve- ja jõustamismehhanismi.

Parlament andis lõpliku heakskiidu määrusele, mis parandab kiipide varustuskindlust ja kättesaadavust, ergutab nende tootmist ja innovatsiooni ning aitab vältida kiibinappust. Uus määrus soodustab investeeringuid ELi kiibitööstusesse, kiirendades lubade väljastamist ning võimaldades omistada valdkonnale „kõrgeima võimaliku riikliku tähtsuse“. Lisaks toetavad uued reeglid innovatsiooni ning pakuvad täiendavat tuge kiipide disaini vallas tegutsevatele VKEdele.

Euroopa Parlament andis lõpliku heakskiidu kahele uuele määrusele, mis laiendavad alternatiivkütuste taristut, tagavad selle hõlpsa kasutamise ja muudavad laevakütused loodussõbralikumaks. Uued reeglid vähendavad transpordisektoris süsinikku sisaldavate kütuste kasutamist ja kuuluvad paketti „Eesmärk 55“, millega Euroopa Liit tahab vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 55% (võrreldes 1990. aasta tasemega). Rohkem hõlpsalt kasutatavaid laadimisjaamu

Parlament tahab parandada ELi ajakirjanike ja aktivistide kaitset alusetute ja kuritarvituslike hagide eest, mille eesmärk on nende vaigistamine. Euroopa Parlamendi täiskogu võttis vastu läbirääkimispositsiooni direktiivi küsimuses mille eesmärk on kaitsta ajakirjanikke, meediaväljaandeid, inimõiguslasi, aktiviste, teadlasi ja kunstnikke, keda püütakse strateegiliste hagide abil hirmutada, karistada ja heidutada, et nad ei süüviks suurt huvi pakkuvatesse teemadesse, nt korruptsioonijuhtumitesse.

Kavandatav määrus edendab inimkeskse ja usaldusväärse tehisintellekti kasutuselevõttu ning kaitseb kodanike tervist, turvalisust, põhiõigusi ja demokraatiat. Euroopa Parlament võttis vastu läbirääkimisseisukoha tehisintellekti käsitleva õigusakti asjus, mille eesmärk on tagada, et Euroopas väljatöötatav ja kasutatav tehisintellekt on turvaline, läbipaistev, inimesi ja keskkonda arvestav ning täielikult kooskõlas ELis kehtivate õiguste ja väärtustega.

Parlament andis lõpliku heakskiidu uuele määrusele, mis reguleerib kõikide ELis müüdavate akude ja patareide kogu elutsüklit ning patarei- ja akujäätmete käitlemist. Uued reeglid võtavad arvesse tehnoloogia arengut ja valdkonna murekohti, lisaks käsitlevad need patareide ja akude kogu elutsüklit alates disainist kuni jäätmekäitluseni.

Parlament nõuab kooskõlastatud strateegiat välissekkumise ja teabega manipuleerimise vastu, et suurendada ELi vastupanuvõimet ja tagada 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimiste puutumatus. Parlament võttis täiskogul vastu välissekkumist ja desinformatsiooni käsitleva erikomisjoni raporti, mille hinnangul kasvab enne 6.-9. juunil 2024 toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi välissekkumise ja valeinfo oht ning sageneda võivad demokraatia õõnestamise püüded ja keerulised inforünnakud.

Parlament võttis vastu oma läbirääkimisseisukoha direktiivi küsimuses, mis kohustab ettevõtteid arvestama oma juhtimisprotsessides ka inimõigusi ja keskkonnamõõdet. Kavandatavate eeskirjade kohaselt peaksid ettevõtted tagama, et nende tegevus ei avalda kahjulikku mõju inimõigustele ja keskkonnale, ning vajaduse korral oma tegevuse tagajärgi leevendama.

Parlament võttis vastu oma läbirääkimispositsiooni määruse asjus, mis toetab Euroopa laskemoona- ja raketitootmise suurendamist.

Neljapäeval toetas Euroopa Parlament eelnõu, mille eesmärk on parandada toodete märgistamist ja vastupidavust ning teha lõpp eksitavatele reklaamväidetele.

Parlament võttis teisipäeval vastu seisukoha uue õigusakti küsimuses, mille eesmärk on vähendada energiasektori metaaniheidet, et saavutada kliimaeesmärgid ja parandada õhukvaliteeti.

Neljapäeval kinnitas parlament valmisolekut alustada nõukoguga läbirääkimisi rände- ja varjupaigapoliitika mitme olulise tahu muutmiseks.

Määruse eesmärk on pidurdada kliimamuutusi ja elurikkuse vähenemist ning see kohustab ettevõtteid tagama, et ELis müüdavad tooted pole põhjustanud raadamist ega metsade seisundi halvenemist.

Parlament kiitis heaks heitkogustega kauplemise süsteemi reformi, piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi ja kliimameetmete sotsiaalfondi. Teisipäeval kiitis parlament heaks 2022. aasta lõpus ELi liikmesriikidega saavutatud kokkulepped mitme paketi „Eesmärk 55“ olulise õigusakti kohta, et vähendada kooskõlas Euroopa kliimamäärusega kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55%, võrreldes 1990. aasta tasemega.

Uus direktiiv nõuab ELi ettevõtjatelt palkade avalikustamist, et lihtsustada töötasu võrdlemist ja kaotada sooline palgalõhe.

Teisipäeval võttis parlament vastu oma seisukoha eelnõu osas, mis hoogustab renoveerimist ning vähendab energiatarbimist ja kasvuhoonegaaside heidet.

Uus jõupingutuste jagamise määrus kohustab liikmesriike vähendama 2030. aastaks transpordist, hoonetest ja põllumajandusest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet.

Euroopa Parlament soovib ergutada jalgrattasõitu ja selle kaudu ka ELi rohepööret rohkemate rattateede ja -parklate loomise ning käibemaksu langetamisega.