Ettepanekud ja Teemad

Haridus - integreeritud, tulevikukindel ja võrdne. Täiskogu tegi ettepaneku kooskõlastada ELi haridusprogramme, austades samal ajal riiklikku ja kohalikku sisu. Tuleb tagada diplomite samaväärsus ning kutsekraadide, mitteformaalse õppe ja välismaal läbitud õppeperioodide tunnustamine, sealhulgas põhiainete sertifitseeritud miinimumstandardite abil. Tuleb välja töötada ühine kodanikuõpetuse moodul, et harida kodanikke ELi demokraatia, väärtuste ja ajaloo alal. Spetsiaalne ELi organisatsioon peab koordineerima meediapädevuse ja kriitilise mõtlemise kursusi, et takistada libauudiste levikut. Koolide õppekavad peavad sisaldama nn pehmeid oskusi, nagu kuulamine ja dialoog, vastupanuvõime, iseseisev õpe, tulemustele orienteeritus.

Kõik peaksid tundma õppima keskkonnakestlikkust ja selle seost tervisega. Bioloogiline mitmekesisus peaks olema kohustuslik teema. Toetada tuleks õpetajakoolitust loovate ja tipptasemel õpetamismeetodite alal. Esikohale tuleb seada ligipääs riistvarale ja lairibaühendusele, et rahuldada kõigi laste haridusvajadusi. Kasutusele tuleks võtta ühised ELi õppematerjalid, nt kliimamuutuste, kestlikkuse ja digiteerimise valdkonnas.

Noored - toetus tööelus ja sotsiaalkaitse ning ELi õigusaktide „noortetest". Noori tuleks rohkem kaasata otsuste tegemisse, nt korraldades 10-16-aastaste lastega kodanike paneelarutelusid. ELi esindajad võiksid käia koolides õpilastega kohtumas. Samuti tuleks kõigi uute ELi õigusaktide ja poliitikavaldkondade suhtes kohaldada nn ELi noortetesti. Võiks kaaluda Euroopa Parlamendi valimistel hääletamise õigust alates 16. eluaastast ja riikide erakonnad peaksid panema Euroopa Parlamendi valimiste nimekirjadesse nooremaid kandidaate. Õpilastele (alates 12. eluaastast) tuleb formaalhariduse raames korraldada vaatluskülastusi tulundus- ja mittetulundusühendustesse. Euroopa noortegarantiile tuleks taasterahastu „NextGenerationEU" raames eraldada rohkem ELi rahalisi vahendeid. Noorte praktika ja töökohad peavad olema õiglaselt tasustatud, tuleb kaotada noorte miinimumpalk ja keelata tasustamata praktika väljaspool formaalharidust.

Noortele tuleks tagada sotsiaalkaitse ja taskukohane eluase ning ELi rahaliste vahendite abil tuleb vältida ajude äravoolu. Üksikasjalikud noorte kriisikavad (nt tervisekriis või sõda) peaksid minimeerima selliste olukordade mõju noorte õpingutele, tööle ja vaimsele heaolule.

Kultuur - ELi identiteedi edendamine ja mitmekesisuse tugevdamine. Tugevdada tuleks vahetuskultuuri, Euroopa identiteeti ja Euroopa mitmekesisust. Reisimis- ja kutsealast liikuvust tuleks laiendada kohalikele esindajatele ning vahetusvõimalused peaksid olema kättesaadavad kõigile. Kaaluda tuleks olemasolevatele ELi vahetus- ja liikuvusprogrammidele uute elementide lisamist (nt kodanikuteenistus Euroopa solidaarsuskorpuses ja DiscoverEU kultuuripassid). Juba varasest east alates tuleb suuremat tähelepanu pöörata mitmekeelsusele ning vähemus- ja piirkondlike keelte paremaks kaitsmiseks tuleks luua keelelist mitmekesisust edendav ELi institutsioon. Alates algkoolist peaks olema kohustuslik õppida ka teist ELi keelt, piirialadel tuleks õpetada ühe naaberriigi keelt ning inglise keeles tuleks kehtestada sertifitseeritav standard.

Euroopa päev (9. mai) peaks saama kogu ELi hõlmavaks riigipühaks, tuleks käivitada algatused Euroopa kultuuripärandi kaitsmiseks ja esiletõstmiseks ning spetsialiste tuleks kaitsta ELi õigusaktidega, eelkõige tulevaste kriiside korral.

Sport - tagada tervislik elu, edendada mitmekesisust, tugevdada Euroopa identiteeti. Sport peaks aitama kaitsta ELi väärtusi (sooline võrdõiguslikkus, õiglus ja kaasatus), tervislikke eluviise ja tervena vananemist ning väärtustama Euroopa mitmekesisust. Rohkem tähelepanu ja toetust peaks jaguma kohalikele ja traditsioonilistele spordialadele ning harrastusspordile. Spordi kaudu tuleks esile tõsta Euroopa identiteeti, korraldades rohkem liidusiseseid spordiüritusi, luues ELi spordivõistkondi ja seades spordiüritustel nähtavale ELi sümbolid.